Kiire elutempo, pime aeg, äkiline elumuutus või haigused mõjutavad sind ja jätavad märgid maha ka sinu näonahale. Mida ette võtta, kui nahale jäetud jäljed sulle ei meeldi?
Keegi ei armasta järske muutusi ega väsitavat elutempot, nahk ammugi mitte. Kõik ebamugavused elus ja neist tingitud stress löövad esmalt välja just näonahal. Üleöö tekkinud ketendus, karedus, vistrikud või ootamatu rasueritus laubal – kõik need võivad olla stressi tagajärg, nagu ka punetavad ja valulikud laigukesed, kortsukesed ja tumedad silmaalused.
Kui saad õigel ajal jaole ja muudad elustiili ning pakud nahale õiget hooldust, on võimalik stressis ja väsinud nahk taas ellu äratada.
Meie nahka mõjutavad märkimisväärselt hormoonid. Akne pole ammu noorukite mure, vaid tuttav igale vanusegrupile. Naised, kelle hormonaalne tasakaal kõigub sünnituse või rasestumisvastaste vahendite tõttu, võivad ühtäkki avastada näolt vistrikud ja komedoonid.
Vahel on näos lihtsalt mustpead ja valgepead või üksikud komedoonid ning arvatakse, et see on tühine ummistus ega lasta end sellest häirida. Olukord võib mööduda, kuid halvemal juhul võib ummistunud pooride eiramise tagajärjeks olla bakteriaalne põletik. Mitte mingil juhul ei tohi siis küünte ja näppudega vistrikke torkima asuda, sest see võib olukorra veelgi hullemaks muuta.
Stressist tingituna võib nahal esineda lisaks ka rosaatsea, mille tunnuseks on punetav nahk, õrnad punased villid ja peened punased sooned näonahal. Ka paistetus ja punased silmaalused ning pidevad silma sisekestapõletikud on rosaatsea sümptomid. Rosaatseat pole võimalik välja ravida, küll aga saab seda kosmeetiliste vahenditega kontrolli all hoida ja leevendada.
Stress võib vallandada ka keerulisi nahahaigusi. Üks sellistest on psoriaas, mille teket soodustavad geneetika ja keskkond, end kindlaks on tehtud ka psoriaasi seos raskete eluperioodidega, näiteks töölt koondamise, lahutuse või leinaga. Enamik psoriaasi põdevaid inimesi tunnistab, et närvilisemal perioodil lööb haigus kergemini välja.
Kuidas aga stressis näonahka hooldada?
Mõne inimese nahk on poorsem ja paksem, teisel aga õrnem ja kuivusest hapram. Stressi tõttu võib nahk muutuda liiga rasuseks, kaotada elastsust või muutuda ülitundlikuks ja ülemäära kuivaks. Kui rasust nahka valesti hooldada ja püüda rasu iga hinna eest eemaldada, võib liigse kuivatamise tõttu tekkida vastupidine reaktsioon ning nahk hakkab hoopis rasu juurde tootma.
Kauni naha aluseks on näopuhastus. Pärast veega pesu kasuta alati toonikut, sest see suudab paljud ärritavad nähud ära hoida. Erinevate nahatüüpide ja stressis naha korral soovitan ma alustuseks külastada kosmeetikut, kes soovitab sul valida õige nahahooldus, milleks on praegusel ajal kindlasti näiteks happehooldus. Sobiva tugevusega happehooldus puhastab, parandab nahavead ja taastab naha elujõu.
Ka sobimatu toit võib naha stressi viia ja probleeme kaasa tuua. Mõni toiduaine võib nahka oluliselt mõjutada – vallandada lausa ekseemi või sügeluse. Alati teeb hea ka mõõdukas füüsiline koormus. Näonahk vajab värskes õhus liikumist. Kui veedad nädalavahetusel õues pikalt aega, siis uuel nädalal nägu särab. Me vajame hapnikku ja und, et olla ilusad ja säravad. Uni ja puhas õhk, mõõdukas vedeliku joomine ja hea toit ning rahulik elustiil on kõige alus.
Massaaž ja kosmeetik, trenn ja head emotsioonid on need, mis võtavad pingeid maha.